Milli meetodid

Milli meetodid on viis induktsioonimeetodit, mida filosoof John Stuart Mill on kirjeldanud oma 1843. aasta raamatus "Loogika süsteem".

Tegu on induktiivse järeldamise mustritega, mille alusel võiks olla otstarbekas teha otsuseid põhjuslike suhete kohta. Mill koostas selle meetodite komplekti, et saaksime oma vaatlusandmeid analüüsida ja tõlgendada ning teha järeldusi nende vahel esilekerkivate põhjuslike seoste kohta.^[1] Mill tegeles ka induktiivse loogika arendamisega. Tema meetodid põhinevad suuresti põhjuslikkuse tingimustel, mis on üks loogika osa. Viie meetodi hulka kuuluvad:

1. Kokkuleppemeetod
2. Erinevuse meetod
3. Ühine kokkuleppe meetod ja erinevus
4. Jääkide meetod
5. Samaaegsete muutuste meetod

Milli meetodi kasutamine on eelkõige seotud inimese enda inspiratsiooni leidmise ja vaimsete faktide paika seadmisega. Teaduslikult seda siiski kasutada ei saa, kuna meetodid põhinevad suuresti ka uskumusel. Põhjuslikkuse sügavama defineerimisega tegelevad pigem loogika erinevad valdkonnad. Milli meetodi saab paigutada heuristika alla.